"Prausti teadmised ja ka rekonstruktsioonimudelina valminud kaardid on tekkinud sadade faktikildude kokkupaneku tulemusena. «Peamiste allikatena olen kasutanud maastikulisi olusid, samavõrd kõnelevad ka asustusajaloolised andmed, see tähendab teave põliste suviste ja taliteede, kõrtside, põliskülade, varajaste mõisate, muinaslinnuste kohta ning hilisematel sajanditel mahajäetud soosildade kohta,» selgitas ta.
Koostatud kaartide põhjal võib väita, et Lehtmetsa-Risti oli tähtsaks liiklussõlmeks juba üheksandal sajandil."
Järva Teataja 29.04.2012
Koostatud kaartide põhjal võib väita, et Lehtmetsa-Risti oli tähtsaks liiklussõlmeks juba üheksandal sajandil."
Järva Teataja 29.04.2012
http://soomets.blogspot.com/2009/09/kose-kihelkonna-teedevorgu-kujunemine.html
Lehtmetsa vana teerist Järvamaa loodeosas koos varasema Risti kõrtsi kohale 1935.a. ehitatud koolimajaga. Muinas- ja keskajal hargnes siin Tallinnast lähtunud Eesti üks tähtsamaid suviseid maantee kaheks haruks - põhjapoolne haru viis Rakverre ja mujale Virumaale (üle Jäneda), lõunapoolne haru viis üle Albu Tartusse.
Seega oli Tallinnast üle Puiatu, Kiviloo ja Voose Lehtmetsani kulgenud suvine maantee alates muinasajast kuni 16.-17. sajandini Eesti üks tähtsamaid suviseid teid, kuna nii Narva kui ka Tartu maantee olid sellel lõigul üheskoos. Tartu haru hargnes seal paremala maha põhjusel, et sealt pääses üle soosaarte keti Albu suunas, st soosilda tuli sealt lähtuva tee korral ehitada minimaalses pikkuses.
Tõele au andes asus täpselt fotol kujutatud paigas teederist ja maanteekõrts alles küll 19. sajandist alates, mil fotol olevale koolimajale eelnenud Risti kõrts rajati sellesse paika. Muinas- ja keskajal asus kahe maantee lahknemiskoht 380 meetrit edela pool, kus (praeguse Kopra talumajapidamise kohal) asus maanteekõrts 17.-18. sajandil ja oletada võib, et juba ka keskajal. Alles 19. sajandi alguseks oli kõrtsipaik toodud fotol kujutatud paika, millega seoses muutus ka Albu viiva teeharu algus paarisaja meetri ulatuses.
Kaugmaanteed siirdusid fotol kujutatud paigast mujale millalgi 17. sajandil (võib-olla juba ka 16. sajandi lõpul?), mil Rakverre liikumiseks hakati kasutama teed üle Loobu ja Valgejõe, Tartu liikumiseks aga Piibe maantee trassi üle Soodla ja Aegviidu. Siis jäi see paik vaid kohalike teede ristmikuks. Kui Risti kõrts püstitati hiljemalt 19. sajandi algul praeguse (fotol kujutatud) paika, jäi Jäneda (Virumaa) haru kulgema otse, Tartu (Albu) haru keeras aga täisnurgaga maha. 1930. aastatel ehitati varasema maanteekõrtsihoone asemele Lehtmetsa koolimaja, mis on eramuna (kool suleti 1971) säilinud tänini. Foto on tehtud Albu (Tartu) poolt - vasakpoolne haru viis Tallinna, parempoolne Jänedale (Virumaale).
Kaasajal asub sealne kolmekülgne ristmik teeõgvenduste tulemusena küll 70 meetrit kagu pool. Fotol kujutatud paika satutakse kaasajal reeglina vaid siis, kui külastatakse Valgehobuse mäge, kus asub vaatetorn ja suusakeskus. Nimelt lähtub peamine Valgehobuse mäele viiv tee kaasajal just sealt, st sinna minekuks möödutakse kunagisest Risti kõrtsikohast.
Lehtmetsa vana teerist Järvamaa loodeosas koos varasema Risti kõrtsi kohale 1935.a. ehitatud koolimajaga. Muinas- ja keskajal hargnes siin Tallinnast lähtunud Eesti üks tähtsamaid suviseid maantee kaheks haruks - põhjapoolne haru viis Rakverre ja mujale Virumaale (üle Jäneda), lõunapoolne haru viis üle Albu Tartusse.
Seega oli Tallinnast üle Puiatu, Kiviloo ja Voose Lehtmetsani kulgenud suvine maantee alates muinasajast kuni 16.-17. sajandini Eesti üks tähtsamaid suviseid teid, kuna nii Narva kui ka Tartu maantee olid sellel lõigul üheskoos. Tartu haru hargnes seal paremala maha põhjusel, et sealt pääses üle soosaarte keti Albu suunas, st soosilda tuli sealt lähtuva tee korral ehitada minimaalses pikkuses.
Tõele au andes asus täpselt fotol kujutatud paigas teederist ja maanteekõrts alles küll 19. sajandist alates, mil fotol olevale koolimajale eelnenud Risti kõrts rajati sellesse paika. Muinas- ja keskajal asus kahe maantee lahknemiskoht 380 meetrit edela pool, kus (praeguse Kopra talumajapidamise kohal) asus maanteekõrts 17.-18. sajandil ja oletada võib, et juba ka keskajal. Alles 19. sajandi alguseks oli kõrtsipaik toodud fotol kujutatud paika, millega seoses muutus ka Albu viiva teeharu algus paarisaja meetri ulatuses.
Kaugmaanteed siirdusid fotol kujutatud paigast mujale millalgi 17. sajandil (võib-olla juba ka 16. sajandi lõpul?), mil Rakverre liikumiseks hakati kasutama teed üle Loobu ja Valgejõe, Tartu liikumiseks aga Piibe maantee trassi üle Soodla ja Aegviidu. Siis jäi see paik vaid kohalike teede ristmikuks. Kui Risti kõrts püstitati hiljemalt 19. sajandi algul praeguse (fotol kujutatud) paika, jäi Jäneda (Virumaa) haru kulgema otse, Tartu (Albu) haru keeras aga täisnurgaga maha. 1930. aastatel ehitati varasema maanteekõrtsihoone asemele Lehtmetsa koolimaja, mis on eramuna (kool suleti 1971) säilinud tänini. Foto on tehtud Albu (Tartu) poolt - vasakpoolne haru viis Tallinna, parempoolne Jänedale (Virumaale).
Kaasajal asub sealne kolmekülgne ristmik teeõgvenduste tulemusena küll 70 meetrit kagu pool. Fotol kujutatud paika satutakse kaasajal reeglina vaid siis, kui külastatakse Valgehobuse mäge, kus asub vaatetorn ja suusakeskus. Nimelt lähtub peamine Valgehobuse mäele viiv tee kaasajal just sealt, st sinna minekuks möödutakse kunagisest Risti kõrtsikohast.
Lehtmetsa-Risti Puhkemaja
Ümber ristmiku (teed Vetla, Albu, Jäneda, Mägede poole) jäävat külaosa kutsutakse Lehtmetsa-Ristiks. Selles piirkonnas on asustus pisut tihedam. Siin asub ka küla ainus kortermaja, mis valmis kuuekümnendate aastate lõpul.
Lehtmetsa oli 19. saj. lõpuni omaette vald, ent läks väikeste valdade ühinemise järel Albu valla alla. Aastast 2017 kuulub Lehtmetsa küla Järva valda.
Lehtmetsas on elanikke 42 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2015).
Kui kunagi oli oluliseks infokeskuseks kõrts ja hiljem kool ning raamatukogu, siis praegu jagab huvilistele teavet Lehtmetsa-Risti parkla infotahvel. Parkla valmis 2007 a.-l Lehtmetsa-Ristil Linnumetsa kinnistule koos taristu, haljastuse ja valgustusega.
Lehtmetsas on elanikke 42 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2015).
Kui kunagi oli oluliseks infokeskuseks kõrts ja hiljem kool ning raamatukogu, siis praegu jagab huvilistele teavet Lehtmetsa-Risti parkla infotahvel. Parkla valmis 2007 a.-l Lehtmetsa-Ristil Linnumetsa kinnistule koos taristu, haljastuse ja valgustusega.