2. KÜLAPÄEV (2016)

Sel aastal valisime pidutsemiseks 18. juuni, mis oleks iseenesest tore valik, ainult et ilmajaam ennustas juba nädal varem korralikku vihma.
Otsustasime koonduda suure ühistelgi alla. Selline telk lubati meile lahkesti Esna kandist, kus telgitoojad ka põhjaliku ning põneva majaekskursiooni said. Aitäh, Tõnu! :)

Telgiga kodus, tõdesime, et püstitamine tõotaks uhket ja kõrget lendu, sest tuul hakkas tormi nägu tegema. Vihm ei näidanud lõppemise märke.

Ootasime.
Ootasime veel natuke, aga kauem viivitada ei saanud, sest algusaeg lähenes. Bändiga olusid vaaginud, kolisime varjualused Risti maja õuele. Täpsemalt siis Liivasamblale.

Küllike avastas, et puukuurist annab näitusesaali ja lastenurga kujundada ning kuna pinke nappis, laoti puuduvad istmed puuhalgudest. Romantiline. :)

Sõbrad saarlased aitasid pilte "üles laadida" ja et neid ka hämaramal ajal vaadata õnnestuks, otsisime laudadele paar taskulampi. 

"Sellise ilmaga ei tule siia kedagi!" ahastas Küllike, aga ena imet! Juba saabusid esimesed huvilised. Ja teised-kolmandad...

Registreerimisraamat täitus muljetavaldava kiirusega. 

Aeg oli lubatu teoks teha. Ausamba juures oli päris keeruline. Tugev tuul ei lasknud kuidagi küünlaid läita. Ähvardas need koos süütajatega minema lennutada, aga vähemalt korraks õnnestus tuli tahi külge kinnitada ja sirgelt samba kõrval seista. Toredad naabrid hoiavad ausambaümbruse kenasti korras ja värske kimpki oli kivijalamile toodud. Seekord tükkis küll tuul vaasi elupuude vahel ringi veeretama.

Selle aasta puu on kuslapuu. Mujal Eestis. Lehtmetsas kehtivad oma aeg ja kombed. Meil on puid suisa kaks: lõhislehine pärn ja mandžuuria pähklipuu.

Etenduse ajaks oli õu juba meeldivalt publikune. 
Tuul kohises ja vihma tibutas, aga vaatajad kikitasid kõrvu ja parema ülevaate nimel olid paljud valmis tund aega ka püsti seisma.

Alburahva Teater ja "Sangadega saunamees". Autori sõnul inspireeritud just sellest saunast.

"Selle  sauna lugudest saaks veel ühe näidendi kirjutada," muheles pärast etendust vanu aegu meenutav naaberküla Vello.

​Etendus ise oli selline:

Toreda üllatusena kohtus trupp pärast lõpukummardust Vana-Tõlla Peomaja pererahvaga, kes uusi esinemisvõimalusi välja pakkus.

Õhtujuht Tiit juhatas vägesid. Rääkis, kes, kus ja miks; tutvustas, millal tantsu-, söögi- või mänguaeg.

Õnnitlesime tähtpäevalisi (Carol lõpetas just sel päeval gümnaasiumi ja Risti sauna aukodanik Aarel oli just sel päeval sünnipäev). Vihtusime tantsu, sõime külasuppi ja -kooki, teretasime kohatud tuttavaid ja tantsude vahel korraldas Elen mänge, mis nii osavõtjaid kui pealtvaatajaid pisarateni naerma ajas.
​Kahjuks oli õhupallivõistluste ajal pildistamiseks juba pimedavõitu.

"Kas keegi tõesti püüdis Koitu ära pakkida?" muhelesid pildivaatajad.
​

Registreerumisraamatu andmeil oli külapäevalisi 120 kanti. See on ligi 50 pidutsejat vähem kui mullu, aga ilmastikuolusid arvestades uskumatult tubli tulemus.
​
"Järgmisel aastal jälle?" pinnisid lahkujad.
No ei tea.
Tõmbaks hinge.
Ehk saame 2017. aastal hoopis Peedul kokku? Mis arvate, naabrid? ;)

Pilte jagasid Maris Moor, Allar Lelumees, Elen Pent, Egle Tamlak ja Ere Viisitam