Varahommikune rattasõit
Kaaruse perenaine läks jalgrattaga lauta tööle. Sõites jäi püksisäär nii kapitaalselt keti vahele, et ainus lahendus oli pükstest välja pugeda, ratas kaenlasse võtta ja koju tagasi minna. Õnneks nii varasel kellaajal keegi vastu ei juhtunud.
Ööratsanikud viiulitega
Kaks noorikut (üks Peedult, teine Ristilt) läksid jalgratastega kodukanti avastama. Suvine aeg, aga et kell juba õhtul üle üheksa, otsustati teha vaid pisike põige Tarvasjõe äärde.
Punamäelt mööda on jõgi eriti toredalt käänuline. Seda vaadates sõideti veel natuke edasi. Siis otsustati, et tullakse Tõrvaaugu kaudu tagasi. Natuke pikaks läheb ring, aga olgu peale.
Juttu puhudes jäi vajalik teeots leidmata, nii et lõpuks saadi metsast alles Aegviidu taga välja. Koju jõuti poole ühe paiku öösel. Õnneks täiskuu näitas valgust. Telefonid olid tol ajal veel toas ja juhtmega seina küljes, nii et naiste pered võisid üsna imestunud olla.
_ _ _
Teisel korral käis sama duo Rehessaare Suurkivi otsimas. Natuke eksimist, siis lõppes igasugune rada ja noorikud kahlasid lõpuks vööni soos. Ees laius tohutu ööviiuliväli ja Peedu proual oli suur tung neid korjata - upub seejuures kas või ära!
Koduteel, enne lahkuminekut, otsustas lillekorjaja sõbrannaga kimbu pooleks jagada. Sõidu ajal ja paksu pehme liivakihiga Auna-Reinu kurvis! Süvenes lillede harutamisse sedavõrd, et lasi sõrmed leistangist lahti ja kui kimbu kaheks sai, sirutas veel käed lilledega võidukalt üles. Nii ta hetke pärast liiva sisse külili lendas : lillekimp kummaski pihus ja õnnelik naeratus näol.
Punamäelt mööda on jõgi eriti toredalt käänuline. Seda vaadates sõideti veel natuke edasi. Siis otsustati, et tullakse Tõrvaaugu kaudu tagasi. Natuke pikaks läheb ring, aga olgu peale.
Juttu puhudes jäi vajalik teeots leidmata, nii et lõpuks saadi metsast alles Aegviidu taga välja. Koju jõuti poole ühe paiku öösel. Õnneks täiskuu näitas valgust. Telefonid olid tol ajal veel toas ja juhtmega seina küljes, nii et naiste pered võisid üsna imestunud olla.
_ _ _
Teisel korral käis sama duo Rehessaare Suurkivi otsimas. Natuke eksimist, siis lõppes igasugune rada ja noorikud kahlasid lõpuks vööni soos. Ees laius tohutu ööviiuliväli ja Peedu proual oli suur tung neid korjata - upub seejuures kas või ära!
Koduteel, enne lahkuminekut, otsustas lillekorjaja sõbrannaga kimbu pooleks jagada. Sõidu ajal ja paksu pehme liivakihiga Auna-Reinu kurvis! Süvenes lillede harutamisse sedavõrd, et lasi sõrmed leistangist lahti ja kui kimbu kaheks sai, sirutas veel käed lilledega võidukalt üles. Nii ta hetke pärast liiva sisse külili lendas : lillekimp kummaski pihus ja õnnelik naeratus näol.
Öine valgus
Ühel veebruariööl märkas Liivasambla maja korterielanik aknast valgust. Kuna maja jääb otsaga maantee poole ja vahelt jookseb läbi rida mände, polnud valgusallikas paista, aga tundus, et maanteel seisab mingi masin, tuled põlemas. Kell võis olla ~ 3 ringis. Jäi pisut kripeldama. Maakoht, paljugi mis.
Kui aga tund hiljem ikka sõiduk samas kohas näis seisvat, ajas kohusetundlik kodanik saapad jalga, tõmbas hommikumantli vöö otsustavalt sõlme, kutsus koera kaitseks kaasa ja läks asja uurima.
Õnneks ei läinud tülinorimiseks ega verevalamiseks. Ärevuse põhjustajateks olid kuu varem paigaldatud tänavapostid, mis eelmisel õhtul tööle rakendati.
Kui aga tund hiljem ikka sõiduk samas kohas näis seisvat, ajas kohusetundlik kodanik saapad jalga, tõmbas hommikumantli vöö otsustavalt sõlme, kutsus koera kaitseks kaasa ja läks asja uurima.
Õnneks ei läinud tülinorimiseks ega verevalamiseks. Ärevuse põhjustajateks olid kuu varem paigaldatud tänavapostid, mis eelmisel õhtul tööle rakendati.