Albu valla lääneosa kuulub Kõrvemaa Maastikukaitseala ja idaosa Pandivere Veekaitseala koosseisu.
KÕRVEMAA maastiku on kujundanud jääajal ligi paarsada aastat siin peatunud mandrijää serv. Jääserva ees kuhjusid mitmed rööbiti reana otsmoreenid ja mõhnastikud - kihilisest liivast künkad. Jääaja lõpul ujutasid Kõrvamaad pikka aega üle jääpaisjärvede veed, hiljem algas soostumine.
http://www.hot.ee/loodusmatkale/jalgsi/magede.html
Lehtmetsa-Risti on ühenduses kõrvemaaga - Paikkond Pandivere kõrgustikust läänes, Harju-, Järva- ja Lääne- Virumaa kokkupuutekohas, mis meenutab kõrgelt vaadates laia, lamedat liuda, mille servaalad peaaegu igal pool tõusevad keskosast kõrgemale. Mandrijää on siia kuhjanud ja maha jätnud rohkesti mitmesuguse suuruse ja kujuga kõrgendikke, neid on küll rühmiti, küll üksikult ja ükski ei sarnane teisega. Enamikku nendest katab mets. Vallseljakud, mõhnastikud, väikevoored ning nende vahel looklevad jõed ja ojad liigestavad seda maad, eraldades metsi, soostikke, üksiksoid ja nende osi. Siin on rohkesti jõhvikarikkaid märgi madalsoid ja õõtsikuid ning ulatuslikke madalsooja siirdesoometsi. Mõned pinnavormid on mattunud turbasse ja nähtavad vaid piklike soosaartena. Siinsed metsad ja rabad oma kättesaamatuse ja avarusega pakuvad suurepärast pelgupaika rohketele linnu- ja loomaliikidele, kellest mitmed on ümbruskonna kultuurmaastikel muutunud haruldasteks. Kõrvemaa eripärane loodus jätab mulje terviklikkusest, selles on tema tähelepanuväärsus ja huvipakkuvus.
Kui naaberküla, Mägede, köidab matkajat oma eriilmelise maastikuga (mõhnastik, raba, järv jpm), siis Lehtmetsa küla on, vaatamata nimele, suhteliselt metsavaene. Lauged ja siin-seal ülesharimata põllud ning paar teeäärset tühja elamut ei tee esmamuljet just kõige atraktiivsemaks. Ometi leidub uurijale ka siin parasjagu põnevust.
KÕRVEMAA maastiku on kujundanud jääajal ligi paarsada aastat siin peatunud mandrijää serv. Jääserva ees kuhjusid mitmed rööbiti reana otsmoreenid ja mõhnastikud - kihilisest liivast künkad. Jääaja lõpul ujutasid Kõrvamaad pikka aega üle jääpaisjärvede veed, hiljem algas soostumine.
http://www.hot.ee/loodusmatkale/jalgsi/magede.html
Lehtmetsa-Risti on ühenduses kõrvemaaga - Paikkond Pandivere kõrgustikust läänes, Harju-, Järva- ja Lääne- Virumaa kokkupuutekohas, mis meenutab kõrgelt vaadates laia, lamedat liuda, mille servaalad peaaegu igal pool tõusevad keskosast kõrgemale. Mandrijää on siia kuhjanud ja maha jätnud rohkesti mitmesuguse suuruse ja kujuga kõrgendikke, neid on küll rühmiti, küll üksikult ja ükski ei sarnane teisega. Enamikku nendest katab mets. Vallseljakud, mõhnastikud, väikevoored ning nende vahel looklevad jõed ja ojad liigestavad seda maad, eraldades metsi, soostikke, üksiksoid ja nende osi. Siin on rohkesti jõhvikarikkaid märgi madalsoid ja õõtsikuid ning ulatuslikke madalsooja siirdesoometsi. Mõned pinnavormid on mattunud turbasse ja nähtavad vaid piklike soosaartena. Siinsed metsad ja rabad oma kättesaamatuse ja avarusega pakuvad suurepärast pelgupaika rohketele linnu- ja loomaliikidele, kellest mitmed on ümbruskonna kultuurmaastikel muutunud haruldasteks. Kõrvemaa eripärane loodus jätab mulje terviklikkusest, selles on tema tähelepanuväärsus ja huvipakkuvus.
Kui naaberküla, Mägede, köidab matkajat oma eriilmelise maastikuga (mõhnastik, raba, järv jpm), siis Lehtmetsa küla on, vaatamata nimele, suhteliselt metsavaene. Lauged ja siin-seal ülesharimata põllud ning paar teeäärset tühja elamut ei tee esmamuljet just kõige atraktiivsemaks. Ometi leidub uurijale ka siin parasjagu põnevust.
Ireeni fotod Lehtmetsa külast
Leiud: